esmaspäev, 28. veebruar 2011
28. veebruar
Teine ning kolmas tund olid tüdrukutel käsitöö ja poistel puutöö, kus poisid olid kooli juures õues ja saagisid peenikesi puid.Siis tuli B-keel, kus Markko rühm tegi töövihikust harjutusi.Järgmine oli ujumine, kus me tegime harjutusi ja ka mängisime.Viimane oli eesti keel ning seal me õppisime olevikku ja minevikku.
Sten Eric
pühapäev, 27. veebruar 2011
Esmaspäevane tunniplaan
1. Kogunemine
2. Käsitöö/Puutöö
3. Käsitöö/Puutöö
4. B-keel
5. Ujumine
6. Eesti keel
laupäev, 19. veebruar 2011
reede, 18. veebruar 2011
18. veebruar
OLI ÜLLATUSTEROHKE PÄEV!
Jan Erik
neljapäev, 17. veebruar 2011
17. veebruar
OLI LAHE PÄEV!
Jan Erik
kolmapäev, 16. veebruar 2011
16. veebruar
Täna oli meil esimene tund matemaatika, kus õppisime, mis on kõrvunurgad ja tippnurgad. Osad lapsed meie klassist läksid sellest tunnist ka Ele õppetooli kaunistama. Siis kui nad tagasi olid jõudnud, sai iga üks klassist lille ja me marssisime Ele kaheksanda klassi matemaatika tundi sisse. Laulsime talle sünnipäevalaulu ja andsime üle lilled ning kommid. Lea rääkis, et kui Ele oli pärast oma õppetooli läinud, oli ta olnud täiesti sõnatu :)
Teine tund oli loodusõpetus, kus mina koos Maria Helenaga tegime oma loodusõpetuse ettekande ära, mis oli ühtlasi ka viimane ettekanne. Siis tegime me veel töövihikust harjutusi ja tund oligi märkamatult läbi. Algas kunstiõpetus, kus pidime joonistama vaasi, mingisuguse kuubikutaolise asja ja ühe pudeli ja siis neid varjutama. Siis algas eesti keele tund. Täna oli meil tundide järjekord natuke teine ja meil oli hoopis pärast kunsti veel üks loodusõpetus, kus esitlesime oma tehtud ettekandeid mullas elavatest elukatest. Mina tegin igatahes mullakakandilisest, kes nägi välja jube kole. Kõigil läksid esitlused ja plakati tegemised väga-väga hästi.
Eesti keele tunnis rääkisime me natuke “Kevad“ – e raamatust. Me pidime raamatust välja kirjutama põhitegelased ja me saime suured A 3-e paberid, kuhu pidime joonistama selle tegelase ja tema ümber tema iseloomutunnused. Siis jagati meid rühmadesse. Neid oli vaja selleks, et hakata tegema ühte suuremat projekti – nimelt näidendit. Huvitaval kombel sattusin ma loosi tahtel ühte rühma täpselt nende inimestega, kellega olin ka enne loodusõpetuses koos ühes rühmas olnud. Pidime valima raamatust ühe katkendi, mida tahaksime etendada ja nii me siis terve tunni arutasimegi, kuidas ja mida teha. Nagu juba enne ütlesin, siis meil muutusid tänased tunnid natuke ja loodusõpetus oli ühe inimeseõpetuse asemel nii, et inimeseõpetust meil täna polnudki.
Unustasin enne öelda, et vahepeal läksid tunnist ära rahvastepallivõistlustele sellised plikad nagu: Francesca, Karoliine, Enni Britta, Ann Brit ja Gertrud. Nad saavutasid seal auväärse viimase koha. Siis algas meil inglise keel, kus Riina rühm pidi tegema ära ülikerge progress testi ja täitma valentinipäeva ristsõnu. Samal ajal, kui teised seda tegid, jutustas keegi klassi ees tänaseks pähe õpitud teksti. Õpetaja valis loosi tahtel kumba lugu sa jutustama pead, neid lugusid oli kaks tükki. Üks oli pesumasina leiutamislugu ja teine Ameerika mägede lugu. Mina pidin jutustama pesumasina lugu.
See pikk seitsme tunniga päev oligi läbi saanud.
Susanna
Külm ja imeilus :)
teisipäev, 15. veebruar 2011
15. veebruar
Päev oligi läbi!
Susanna.
esmaspäev, 14. veebruar 2011
14. veebruar
Täna hommikul ei läinudki me kooli. Me läksime hoopis Pelgulinna sünnitusmajja, kus asus ka noorte nõustamiskeskus. Seal peeti meile pooleteisttunnised loengud murdeeast ja sellega kaasnevatest probleemidest. Siis läksime trammiga tagasi kooli, kus meid ootas söögivahetund. Pärast söögivahetundi algaski kardetud tund muusika. Muusikas tegime suure kontrolltöö, see polnud väga raske ja ma loodan, et kõigil läks see ikka hästi. Seejärel tuli meil B- keel, kus minu prantsuse keele rühm tegi natuke grammatikat. Lõpuks jõudiski kätte viimane tund- loodusõpetus. Kõigepealt läksime me koduklassi asemel hoopis arvutiklassi, kus me pranglisime natuke. Kui kõigil oli pranglimine tehtud, läksime tagasi klassi ja siis oli just nii palju aega, et , me jõuaksime sõbrapostis ootavad sõbrapäeva kaardid ära jagada. Mina sain igatahes kuus kaarti!
Oligi see valentinipäev läbi!
Susanna
neljapäev, 10. veebruar 2011
kolmapäev, 9. veebruar 2011
9. veebruar
Ingmar Krister
Täna oli tore, aga pikk päev. Muutsime veidike tunniplaani, et Henry ja Robin saaks ka KT teha. Nii, et esimene tund oli eesti keel, kus tegime siis kontrolltööd. Teine tund oli loodus, kus kõigepealt kuulasime Laura ettekannet ja siis tegime gurppides tööd. Kolmas tund oli kunst. Seal oli päris vähe lapsi, sest üle poolte laste läksid vene keele hommikule. Ülejäänud, kes vene keele gurpis ei käi, jätkasid oma töid ja alustasid uut tööd. Siis tuli matemaatika, kus tegime väikese tunnikontrolli. Kes selle valmis sai läks raamatukokku uut õpikut võtma. Neljas tund oli eesti keel, mis oli eriti huvitav. Meile tuli külla India mees, kes tegi siidpaberitest väga ägedaid asju. Nt voltis ta imeilusa lille. Järgmine tund oli inimese õpetus. Seal esitasime oma näidendeid, mis olid kõigil väga head. Viimane tund oli inglise keel. Erika rühm tegi sõnade töö ja harjutas näidendit. Oli ÄGE päev!!!
Gertrud
teisipäev, 8. veebruar 2011
8. veebruar
Ingmar Krister
esmaspäev, 7. veebruar 2011
7. veebruar
Ingmar Krister
kolmapäev, 2. veebruar 2011
2. veebruar
teisipäev, 1. veebruar 2011
Mida arvavad meie klassi tüdrukud naiste osalusest sõjaväeteenistuses?
Iga inimene peaks tegema seda, mida ta süda käsib teha. Kõik on erinevad. Enamus tüdrukuid ei tahaks sõjaväkke minna, aga see on vajalik poistele, seega on see ka tüdrukutele vajalik. Tüdrukud võiksid saada sõjaväkke kasvõi põhimõtte pärast.
Mina sõjaväkke minna ei julgeks. Ma arvan, et on teisigi minusuguseid. Sõjaväkke minemine on suur vastutus. Sõjaväkke peaks minema sellepärast, et siis aitad Sa Eestit. Sa oleksid eeskujuks teistele, kes kahtlevad oma otsuses. Minu arvates peaksid sinna minema mehed, sest see pole naiste töö. Loomulikult võib sinna ka naisi minna kui nad tahavad.
Minu arvates peaksid kõik valima, kas nad tahavad minna või ei taha. Kuid võib olla siis läheks sõjaväkke vähem inimesi. Naised ei ole eriti sõjalembesed, pigem rahulikud ning ma eriti ei kujuta ette, et naised sõjas oleksid. Kõik peaksid saama valida, sest noo nõme on kedagi sundida midagi tegema.
Kõik inimesed peavad saama teha, mida nad tahavad. Kõigil peaks olema võimalus minna sõjaväkke. Mina sõjaväkke minna ei tahaks, mina kardan sinna minna.
Muidugi võin ma sõjaväkke minna, ei ole ju seadust, mis mul seda teha keelaks. Aga Sa ei saa minna sinna ainult selleks, et teistele poistele meeldida. Sul peab olema tahtejõudu. Aga see on raske ja nõuab palju enesekindlust. Aga kui Sa tahad sõjaväkke minna, siis Sa ei tohi seda karta ja Sul peab palju vaprust olema. Niisiis, mina läheksin kindlasti sõjaväkke, kuna ma tahan ju mõrvauurijaks saada ja ma arvan, et mul on niigi palju julgust ja vaprust.
Noh, tüdrukud on salakavalamad, võimekamad ja ilusamad... Tüdrukuid on lihtsam ka "kasvatada", sest mehed ju kes teab millal jälle õllepurgi kätte võtavad ja laisklema kukuvad.
Minu arvates ei peaks naised sõjaväkke minema, muidugi mõned lähevad kui nad tahavad, aga naistel on ka praegu teised kohustused - laste kasvatamine ja muu. Paljud naised enamasti ei tahaks minna oma eluga riskima. Mina ei tahaks sõtta minna.
Loomulikult võiksid tüdrukud sõjaväkke minna! See on kasulik Eesti sõjaväele. Tüdrukud võivad olla sama tugevad nagu poisid.
Mina ei poolda naiste sõjaväkke minekut, sest reeglina on mehed tugevamad ja relvadega osavamad kui naised. Naised on õrnemad ja neile ei sobi relvad, sõjad ja veri. Ma leian, et poiste töö on teenida riiki ja naiste raske töö on sünnitamine. Sõjavägi oleks naistele liiga suur vastutus. Ma ei kujuta ettegi, et peaksin varsti sõjaväkke minema.
Naised sõjaväes on täiendus, mitte üleliigne praht. Naised sobivad sõjaväkke samapalju kui mehed. No, oleneb naistest muidugi. Meie läheme sõjaväkke samal põhjusel nagu mehed - et kaitsta oma kodumaad. Minugi poolest las naised lähevad sõjaväkke. Nende vaba valik! Võib olla saab mõni naine veel kuulsaks väejuhiks.
1. veebruar
Robert
Mida arvavad meie klassi poisid kohustuslikust sõjaväeteenistusest?
Sõjaväes peab käima seepärast:
- muidu jääd nõrgaks;
- siis saad sõjaväe kogemuse;
- riik käsib käia sõjaväes.
Mina arvan, et sõjaväes on hea käia. Saad treenida füüsiliselt ja see võib olla eluks vajalik.
Sõjaväes peab käima seepärast, et siis saad Sa sõjalise kogemuse. Sa saad füüsiliselt tugevamaks.
Ma arvan, et sõjaväes peab käima sellepärast, et kui tuleks sõjaaeg, siis oleks meil sõdureid võtta. Ja muidugi ka sellepärast, et teha trenni. Ka sellepärast, et Eesti mehed laisaks ei läheks.
Iga eestlasest mees peab minema teatudajal oma riiki treenima. Seal saab ta väljaõppe, et kaitsta oma riiki sõja puhul. Sõjavägi teeb poisist mehe. See on inimeste kohus, et minna sõjaväkke.
Sõjaväes peab käima, sest kui toimub sõda, siis Sa oskad kaitsta oma kodumaad.
Mina arvan, et sõjaväkke peaks minema.See annab tugevust ja vastupidavust. Mina natuke kardan sõjaväkke minna, aga samas ootan põnevusega.
Sõjaväes peab käima, et teenida kodumaad ja aidata seda kui on vaja. Näiteks kui tuleb sõda või selline olukord. Sõjaväes on vaja julgust ja tugevust.
Sõjaväes peab olema:
- vähemalt 18;
- julge;
- peavad olema kiired jalad;
- väärikas;
- peab hästi laskma.
Sõjaväes peab käima, sest kui sõda tuleb, on vajalik sellest teada, mis sõjaväes õpitakse. Seal saab teha palju trenni ja mõndadele isegi meeldib seal olla.
Sõjaväes peab käima, sest Sa pead riiki teenima. Sa pead end selleks treenima ja kui sõda käib, siis Sa lähed ja võidad.
Mina arvan, et sõjaväkke peaks minema, et Sa tulevikus oskaksid aidata Eesti Vabariiki sõjas. Ka sellepärast, et meheks kasvada ja tugevaks saada. Elagu Eesti Vabariik!!!!