Lossikoolis...

Seekord rääkisime Lossikoolis lauanõudest. Arutasime, miks igasugused imevidinad on nõude külge leiutatud ja kuidas need vidinad meid aitavad. Lõpetuseks said lapsed ka ise dekoreerida supitirinat.

Kui mind üldse olemas ei oleks....

KUI MA LEIUTAJA OLEKSIN
Kui ma leiutaja oleksin, leiutaksin igasuguseid põnevaid asju. Kõigepealt leiutaksin liikuvate piltidega raamatu. Pildid oleksid ilusad ja värvilised. Ja kõik, mis nende piltide peal on , elaks ja liiguks nagu päris. Siis saaksin kõigest hästi aru ja poleks tarvis igavaid tähti kokku veerida. Veel leiutaksin ma niisuguse masina, mis minu eest koolitööd ära teeks. Siis leiutaksin veel sellise masina, kus saab valida, kas tahad pool miljonit, ühe miljoni, pool miljaridt või 1 miljardi krooni. Siis ostaksin ma 2 kilomeetrise limonaadi basseini. Leiutaksin tahvlisuuruse teleka ning popcorni mere. Leiutaksin sõprademasina, kust saaksin palju sõpru. Küll mul oleks hea elu!!!!!!!!!
Ingrid ja Jan Erik





KUI MA SÜNNIPÄEV OLEKSIN
Kui ma sünnipäev oleksin, ei laseks ma ennast sugugi oodata. Igatahes ei laseks ma ennast aasta otsa oodata nagu harilikud sünnipäevad. Mina tuleksin vähemalt kord kuus, kui ma sünnipäev oleksin. Või veelgi tihemini. Kui sul näiteks möödunud nädalal sünnipäev oli ja sa tahaksid sel nädalal jälle sünnipäeva pidada, poleks sul tarvis muud teha kui minuga kokku leppida. Et ma teaksin, mis päeval tulla. Laupäeval ja pühapäeval ma vist tulla ei saaks, sest siis tahavad kõik sünnipäeva pidada. Ja ma lihtsalt ei jõuaks igale poole. Kõige parem, kui sa kutsuksid mind näiteks esmaspäeval. Siis oleksin kindlasti vaba ja võiksime pidutseda. Veel kui ma sünnipäev oleksin, siis tooksin palju kinke kaasa. Ma oleks kärarikas sünnipäev. Ma kestaks kogu öö ja veel järgneva päeva. Tahaksin saada ka niipalju kinke kui sünnipäevalaps. Igal sünnipäeval peaks olema 3 l limonaadi, palju kooke, torte jne. Ma oleks maailmakuulus. Mulle meeldiks väga lapsed.
Victoria ja Maria Helena




KUI MA TOLMURULL OLEKSIN
Kui ma tolmurull oleksin, elaksin voodi all. Seal oleks mu kodu. Nagu te isegi arvata võite, oleks voodi all üsna igav elada. Aga midagi poleks parata. Õnneks elaks voodi all teisi tolmurulle ka. Need oleksid minu õed-vennad. Kaugemad sugulased elaksid kaugemal. Kapi all näiteks. Ja raamaturiiuli all. Eriti kauged sugulased elaksid koguni teises toas diivani all. Kõigil neil käiksin ma vahel külas, kui ma tolmurull oleksin. Tolmurullide elu on raske. Inimesed ju neid ei salli. Külla minnes peaksin end varjama, et inimesed mind ära ei hävitaks. Üldse ma elan nagu noatera peal, sest iga hetk võivad inimesed mu ära hävitada. Aga ma elan veel. Ma vihkan vett ja kaltse ja lappe. Aga kõige rohkem vihkan ma tolmuimejat. Ja koristamist kah...
Sten Eric ja Henry




KUI MA UNENÄGU OLEKSIN
Kui ma unenägu oleksin, ei magaks ma öösiti üldse. Käiksin hoopis tööl. Unenäod peavad ikka öösel tööl käima. Nad magavad päeval pilvede peal. Kui pilvi lähedal ei ole, siis pööningul. Kui pööningut ka ei ole, siis puu otsas. Mulle meeldiks küll puu otsas magada, kui ma unenägu oleksin. Linnud laulaksid mulle unelaulu. Ühe oksa küljes ripuks mul äratuskell. See tiriseks õhtul kell kümme. Siis roniksin ma haigutades puu otsast alla, paneksin võileiva tasku ja läheksin tööle. Minu töökoht oleks kodu. Minu tegevus oleks laste hirmutamine, ema-isa naerma panemine. Kell 12 söön oma võileiva ära, töölt tulen kell 6.30. WC-s käimine on väga raske, sest ma ei näe välja nagu inimene. Kahju, et inimesed mind ei näe. Muidu mängiksin nendega koos. Vahel olen hiljaks ka jäänud...
Villem ja Hendrik




KUI MA MERERÖÖVEL OLEKSIN
Kui ma mereröövel oleksin, purjetaksin uhke laevaga Punasel merel ja Mustal merel ja Valgel merel. Kõikidel sinistel meredel ka. Minu laeval oleks kolm masti. Ühe masti otsas lehviks must lipp. Musta lipu peal oleks valge pealuu. Aga ma oleksin niisugune mereröövel, kes kunagi ei rööviks, kui ma mereröövel oleksin. Sest siis oleksin ma populaarne mereröövel. Minu sõjariistadeks oleksid shotgun, sniper, Ak 47, micro smg, mõõk ja poksikinnas. Mu õlal seisab papagoi ja teise jala asemel on puutükk ja ma oleksin maksmagu. Mul oleksid oranzid juuksed. Mul oleks väike paat ja ma rööviksin nii palju kulda ja hõbedat ja pronksi, et mu paat upuks ära. Nii käib minu elu...
Ingmar Krister ja Robert




KUI MA HÄDAVARES OLEKSIN
Kui ma hädavares oleksin, istuksin kogu aeg oma pesas ega pistaks nokkagi välja. Sest nii kui ma noka välja pistaksin, läheks mul kohe halvasti. Ja mida halvemini mul läheks, seda suurem hädavares ma oleksin, kui ma hädavares oleksin. Minu pesa oleks väga nigela puu otsas. Ükski õige vares oma pesa nii nigela puu otsa ei teeks. Pesa ise oleks ka väga armetu ja püsiks hädavaevu koos. Iga väiksemgi tuul kõigutaks seda mis kole. See ei oleks üldse pesa moodi. Ma ei oskakski õiget pesa teha. Ja vaevalt ma õieti kraaksudagi oskaksin, kui ma hädavares oleksin. Minu kraaksumine oleks: " Kraaks - kraaks, olen hädavares ma!" Mul oleksid ka hädavarese silmad, mis oleksid täis häda ja viletsust. Kui ma hädavares oleksin, siis poleks mul tiibu vaid üks koleda häälega kraaksuv nokk. Ma ei saakski eriti nokka lahti teha, sest siis tuleks ju häda kohe suure pahinaga mu noka sisse.
Susanna ja Francesca




KUI MA KADUNUD KUSTUKUMM OLEKSIN
Kui ma kadunud kustukumm oleksin, poleks mul mingit muret. Ma ei saaks asjade kaotamise eest riielda ega midagi. Mul ei tuleks kadunud kustukummi otsimisega vaeva näha, kui ma kadunud kustukumm oleksin. Ma teaksin siis ju väga hästi, kus ma olen. Ma oleksin nimelt Kadunud Asjade Maal. See maa ei ole kuigi kaugel. See on siinsamas. Käega katsuda. Aga inimesed ei oska sinna minna. Nad ei leia seda ilmaski üles, sest see on nähtamatu. Kui ma kadunud kustukumm oleksin, siis ma lollitaksin teiste kadunud asjadega. Kui ma kadunud kustukumm oleksin, siis ma kustutaksin kõik ära. Kui ma kadunud kustukumm oleksin, siis ühel päeval lähen sinna tagasi, kust ma tulin.
Enni ja Kevin




KUI MA PIMEDUS OLEKSIN
Kui ma pimedus oleksin, ei oleks lastel üldse tarvis mind karta, sest ma ei olekski väga pime pimedus. Ma oleksin päris valge pimedus, kui ma pimedus oleksin. Niisugune parajalt hämar. Nii et näeks ka voodi all või kapi taga nurgas sõrme suhu pista. Kõige pimedam koht oleks riidekapis. Aga sinna ei tahaks ükski laps nagunii pugeda. Kui ta just peitust ei mängi. Külmutuskapis oleks ka üsna pime, kuigi mina seal eriti olla ei tahaks, kui ma pimedus oleksin.
Kui ma pimedus oleksin, läheksin nendest tubadest üldse minema, kus lapsed üksinda magama peavad. Läheksin minema ja ei hirmutaks neid. Ma läheksin sinna, kus suured magavad. Pimeduses on alati natuke valgust. Kui ma oleksin pimedus, siis ma hirmutaks lapsi nii vähe kui ma saaksin. Kui oleks jõulud, siis ma poleks üldse pime, aga ma pean olema. Kui oleks sügis, siis ma oleks hele pimedus. Kui ma oleksin pimedus ja oleks suvi, siis ei oleks mind peaaegu üldse.
Robin ja Taaniel




KUI MA PÄKAPIKK OLEKSIN
Paljud inimesed arvavad,et päkapikke pole üldse olemas. Väga paljud. Ja oleks siis veel, et ainult täiskasvanud. Tuleb ette isegi lapsi, kes üleolevalt naeravad, kui päkapikkudest juttu on. Naeravad ja ütlevad, et päkapikud on olemas küll, seda jah, aga ainult muinasjuttudes. Öelgu pealegi. Ja arvaku, mida tahavad, ega see mind veel olematuks tee. Muinasjutte ma ei loe ja mul pole aimugi, mida seal minust ja minu suguseltsist kokku jahvatatakse. Igatahes on minu elu muinasjutust üsna kaugel.
Tegelikult me ei tahagi, et inimesed meie olemasolu usuksid. See veel puuduks. Nad on ju kole uudishimulikud, need inimesed. Mine tea, mis siis juhtuks, kui mõni meist neile näppu jääks. Kindlasti ei jääks. Kui jääks, oleks päris kuri karjas. Ega seda päkapikumaailmas küll ei juhtuks ja see ei olegi võimalik.
Charlotte ja Ann Brit




KUI MA ENDAGA RAHUL OLEKSIN
Kui ma endaga rahul oleksin, siis oleks mul vist päris hea olla. Poleks tarvis arvata, et ma midagi ei oska. Kui ma endaga rahul oleksin, oskaksin ma isegi ekskavaatorit joonistada. Ja suurt kastanipuud, mis vanaema õues kasvab. Veel oskaksin ma süüa õunu tonnide kaupa ja vanaema vahtrapuu otsa ronida nagu mägironija. Siis oskaksin ma inimesi naerma ajada nii, et kogu maailm naeraks. Kui emal on tarvis õunakooki teha, olen mina esimene, kes kööki jõuab. Ma julgeks isegi pimedasse pesuruumi minna, kus pesumasin töötab. Ja päeva lõpuks läheks ma magama ilma küünlavalguseta.
Karoliine ja Gertrud




KUI MA MUINASJUTT OLEKSIN
Kui ma muinasjutt oleksin, ei algaks ma üldse nii, et elas kord kuningas. Mina algaksin hoopis nii, et ükskord ei elanud ühtegi kuningat. Ja sellel olematul kuningal ei olnud kolme poega. Ja kõige noorem kuningapoeg ei olnud natuke napakas. Natuke napakas oleks hoopis kõige vanem kuningapoeg, kui ma muinasjutt oleksin. Kuigi ka kõige vanemat kuningapoega poleks üldse olemas. Kui ma muinasjutt oleksin, ei saaks konnast mingit kuningatütart. Konnast saaks hoopis midagi muud. Noh, ütleme, et kaheksajalg ning kaheksajalast saab elevant ja elevandist saab sitasitikas. Printsess peab temasse armuma. Pulmad peavad toimuma kell 12.00. Siis muutub sitasitikas printsiks. Ja nad elavad elu lõpuni....
Laura ja Mattis

Loodusklassiga Vabaõhumuuseumis

Täna käisime jälle oma vanadel sõpradel külas Vabaõhumuuseumis. Loodusklassi seekordseks teemaks oli talupere ja talutööd. Lapsed jaotati kahte perre ja igaüks sai endale uues peres ülesanded ja uue nime ja uue vanuse jne. Päeva teisel poolel said lapsed proovida ka erinevaid töid, mida pidi talus tegema. Igati asjalik ja õpetlik päev oli. Aitäh Siljale ja Vabaõhumuuseumi perele!

Plastiliinist pildid

Esmaspäeval oli teisel aal üks päris teistmoodi päev, sest sel päeval seisis klassi ees õpetaja Pille-Riin. Uue õpetajaga koos tegid lapsed vahvaid plastiliinist pilte. Aitäh Sulle Pille-Riin!

Krõll

Esimeses klassis me õmblesime endale Krõlli. Teises klassis me õppisime selgeks näitemängu Krõllist ja näitasime seda ka tervele algkooli perele ja jõulupeol vanematele. Ja nüüd on see meie näitemänguhakatis ka purki püütud, et kõik kallid ajaveebi lugejad seda nautida saaksid :)

Inimeseõpetuse tunnis

Õpetaja Meelis rääkis meile seekord sõprusest ja leppimisest ja tunni lõpetuseks pidime ise väikesed näitemängud lavastama. Mõnusat vaatamist!

Jutupank

Juttude mõtlemine on alati olnud üks põnev tegevus. Ja sellega saab palju nalja kui juttu mitme sõbraga koos välja mõelda. Nii tegime ka meie täna eesti keele tunnis.

Lumememm ja lumetaat
Henry, Ingmar, Karoliine, Ann Brit, Robert

Lumememm pühkis lund. Lumetaat läks puid tooma. Kui lumetaat võttis puud kätte, tuli tal üks nööp ära. Lumememm pühkis kogemata nööbi sügavale lume sisse. Tuli päike ja sulatas lume ära. Nööp tuli välja ja veeres kuuri. Lumetaat läks kuuri ja lumememm vaatas, et kuuriuks on lahti ja pani selle lukku. Lumetaat jäi kuuri kinni. Kord kui lumememm kuuri läks, leidis ta sealt sulanud lumetaadi. Lumememm viis ta külma tuppa ja ehitas uuesti üles.

Järgmise loo autoriteks on Susanna, Robin ja Kevin.

Tomm ja Miia lähevad koeraga jalutama. Õues on külm ilm. Ema vaatas, et nad saaksid soojalt riidesse: saaksid pähe mütsid, kaela sallid, kätte kindad, soe jope selga, püksid jalga ja soojad - väga soojad saapad jalga. Tomm, Miia ja Muri astusid õue . Õues oli kena talveilm. Head jalutamist!


Järgmised jutumeistrid on Villem, Ingrid, Gertrud ja Sten Eric.

Oli kord üks vaene mees. Ta tahtis endale söögiraha. Ta hakkas Tallinna vanalinnas lund koristama. Siis tal oli piisavalt raha, et minna kõrtsi sööma. Ta nägi seal endasugust meest, kes ka koristas lund, aga tal oli lumerookimismasin. Ta läks tema juurde ja ütles: "Saame sõpradeks"
Ja nad hakkasid igal hommikul vanalinnast lund koristama. Inimesed olid neile tänulikud - nii tänulikud, et kinkisid neile miljon krooni.






Järgmisteks suleseppadeks on Mattis, Taaniel, Maria ja Marko.

Lapsed tulid õuest tuppa ja soojendasid end kamina ees. Anni vaatas igatsevalt õue. Ta tahtis minna õue Lissiga mängima, aga teised ei viitsinud ja ootasid jõuluvana. Teised lugesid ja tahtsid, et Anni ka loeks.





Viimase kirjatüki autoriteks on Charlotte, Laura, Francesca, Ethel-Mai ja Enni.

Olid kord poiss ja tüdruk. Ema ütles: "Viige loomadele metsa süüa, sest loomadel on praegu raske aeg". Poisil tuli hea mõte võtta suusad kaasa. Kui nad jõudsid metsa, panid nad loomadele porgandeid, teri ja heina, Pärast läksid nad koju sööma.